Uhhh, kui kaua ma olen mõelnud, et võiks hakata blogi kirjutama, aga siis ma olen jällegi alati mõelnud, et ma ehk pole kõige suurem asi kirjutaja aga kui ei proovi, siis ei saagi ju kunagi teada, seega siin ma nüüd siis omadega olen. Lisaks on meil ka megahuvitav koostöö käimas, mis samuti väga inspireerib ja põnevust tekitab, aga sellest hetke pärast. Ma otsustasin seda blogiasja teha täiesti nö vabas vormis, ausalt ja siiralt ja vahel ehk hüppan ka mõttelt mõttele, aga üritan siiski ühe teema juures püsida.
Täna hommikul oli mets kuidagi eriti inspireeriv, tänu sellele ma ilmselt siin hetkel kirjutamas olengi. See oli lihtsalt nii mõnusalt vaikne ja rahulik, minu meelest parim viis hommikut alustada on koertega jalutamine, see äratab alati mõnusasti üles, laeb akud täis ja hea on siis päevaga edasi minna – lisaks need kolm mudakolli täna, uhh, no vaadake kui rõõmsad ja porised nad on! Parim otsus oli viimasel hetkel kaamera kaasa haarata, saime nii palju vahvaid pilte!
Meie kodumets on üldiselt üsna kuiv ja mustaks saada on seal keeruline, KUID seal on ka paar eriti mõnusat mudamülgast. Üks kraav on kohe metsa sisenedes, kuid sealt koerad tavaliselt jooksevad kiiruga üle silla metsa ja jäävad täiesti kuivaks ja puhtaks, ent veidi maad edasi jalutades tuleb tõeline paradiiis, no vaadake ise – LABRADORI PARADIIIS!!!
Ega sellest paradiisist ilma sisse põikamata ei ole võimalik mööduda. Veidi edasi jalutades tuleb selline, no ütleme lomp, kui on olnud vihmasemad ilmad, siis on seal isegi üsna puhas vesi, sellesmõttes, et nad saavad ennast mudast puhtaks pesta, kuid kuivemal ajal… on see puhas pori, nagu täielik mülgas. No see on ka eriti mõnus! Täna oli see selline vahepealne, nad küll said veidi puhtamaks, kuid mitte oluliselt. Õnneks on labradoridel super karv, nö isepuhastuv ja minu koerad on enamjaolt metsast välja jõudes juba puhtad. Loomulikult juhul, kui meie lombikeses on parasjagu vett, millega see väga paks muda maha saada.
Täna läks meil üsna hästi ja kodupoole jõudes olid nad enamjaolt juba päris puhtad ja kodus suuurt vannitamist ei vajanud, lisan veel paar pilti meie lombikesest ja siis läheme selle jalutuskäigu kõige tüütuma, ohtlikuma ja vastikuma teema juurde – PUUGID!
Muide, Paco oli täielik mülkakunn täna ja Andy oli täielik lombikunn ja ausalt ei tea millega Ragazza tegeles, et ta piltidele ei jõudnud.
Puugid on jalutuskäikude juures üks kõige vastikum osa. Nad on väga väikesed, minu meelest on nad muutunud lausa miniatuurseteks ja kui varem ma sain neid peale jalutuskäiku ka kammides kätte, siis enam nad ei jää isegi sinna – õudne!
Vähe sellest, et nad on vastikud on nad ka mega ohtlikud, salakavalad haigused, mida nad levitavad võivad lõppeda kahjuks kõige kurvemal moel, seega peab koeri nende eest ju kuidagi kaitsma!
Ma olen aastaid kasutanud Advantixi turjatilkasid oma koertel ja need on varasemalt üsna hästi toiminud ja neile sobinud, kuid paaril viimasel aastal mitte enam nii hästi. Lisaks ei taha ma oma koertele koguaeg keemiat peale panna ja seega olen ma juba ka mitu aastat vältinud suvel metsas käimist, kuna mingil hetkel on puuke lihtsalt nii ajuvabalt palju, et ma ausalt öeldes ei taha sinna ka ise minna.
Olen alati mõelnud, et huvitav, kas need looduslikud puugitõrjevahendid ka töötavad, kuid pole kunagi päris proovimiseni jõudnud. Küll aga avanes sel aastal super võimalus ja koostöös MINU KOER loomapoega, saame mõned looduslikud puugitõrjevahendid ära testida ja oma ausat hinnangut anda. Suuur-suur aitäh usalduse eest!
Esimene toode mida testime on Anicosa para stop, mis on siis looduslik kaitse puukide, kirpude ja lestade vastu. See on looduslik vedel tilk, mis põhineb neempuu ekstraktil, nahasõbralik ja ohutu kasutada. Täpsem info toote koht SIIN.
Kuna toote tutvustuses on kirjas, et see hakkab toimima koheselt, siis panin seda ennem metsa minekut, vastavalt juhistele, koertele peale, kõigile sama, et oleks hea võrrelda.
Tuleb välja, et Andy on sel aastal vist puukide lemmik, kuna olen temalt enim puuke leidnud! Ma kammin alati koerad peale metsas, põllul vm käimist läbi, kuid nagu ma eelpool juba mainisin, siis puugid on muutunud miniatuurseteks, seega kammi sisse mul neist ükski täna ei jäänud. Hiljem leidsin Andylt karva sees kõndimas umbes 6 puuki, Ragazzalt kuskil 2 või 3 ja Pacolt mitte ühtegi! Ma muidugi ei tea, mitu ma neid siis oleks leidnud, kui ma poleks koertele midagi peale pannud aga hetkel tundub, et see ikkagi toimis, ehk siis positiivne! Muidugi oleks suurepärane, kui neid puuke oleks kõigil olnud null aga eks igaühele oma ja vaatame kuidas see edasi töötab!
Lisaks on selle toote puhul minu jaoks väga positiivne see, et see ei haise, kuna ma olen ise ka üsna nö lõhnatundlik, siis ei kannataks mingit vänget lõhna välja + koertel oleks ka ebamugav. Sellel on küll omapärane lõhn, kuid mind see ei häiri. Küll aga tundus see koertele päris meeldivat, kuna nad tahtsid hakata üksteist lakkuma, peale seda kui ma olin seda neile peale pannud. Lisaks on seda ka lihtne peale kanda.
Muidugi peab arvestama, et kõik tooted ei toimi kõigil koertel ühtemoodi ja looduslikud puugitõrjevahendid on teadlik valik ja sobivad hästi igapäevaseks kasutamiseks ja väiksema riskiga aladel. Samas tasub meeles pidada, et piirkondades, kus puuke on rohkem võib olla mõistlik kombineerida või valida tugevam, olukorrale vastav kaitse.
